Mõned päevad tagasi käisin võrokeste suurel kokkotulekul Kaika Suveülikoolist. Olen sellest üritusest alati teadlik olnud aga ühel või teisel põhjusel jäi sinna siiski minemata. Positiivne laeng, mille see üritus hinge jättis, oli võimas. Kaika Suveülikool on üritus, mis peaks olema iga tulihingelise võrokese ja võromeelelse inimeses meka.
 |
| Kaika Suveülikooli ideekorje. Foto: Aigi Young |
Mind meelitas üritusele kutse kahe päevasele mõttetalgutele, kus teemaks „Kuis tetä nii, et meil endil siin hää ellä oles“ ja kolmanda ülikooli päeva intrigeeriv pealkiri „Mis saa?“. Maru põnev, kui võrukesed selliste oluliste teemade üle avalikult arutlevad.
Mõttetalgud toimusid kahel päeval kolmes grupis, pea pooled talgulised olid noored. Väga tervitatav nähtus! Mõttetalgutest võtsin enda jaoks kaasa kolm olulist mõtet:
Esiteks, Võrumaal on üks nähtamatu vägi. Vägi, mis hoiab kinni ja toob tagasi. Et meil siin hästi minema hakkaks, peaks seda väge veelgi turgutama ja kindlasti laskma sel ka välja paista. Väe kasvatamiseks peavad võrukesed õppima väärtustama seda ehedat kultuuri- ja looduskeskkonda, milles me elame ja õppima häbenemata uhkust tundma. Piisab ka piskust: näiteks on meil enamusel ju suusamägi ja tiik oma õuel olemas – tõeline luksus läänemaailmas k.a. Põhja-Eestis. Vägi peab selleks välja paistma, et siia satuks veel rohkem külastajaid, sest ainult nii saab meelitada mõnda neist siia ka püsivamalt elama. „Aga siin ei ole ju noortel tööd, mis selle keskkonnaga ikka peale hakata“, kuulen keskmist võrukest tagareast hõikavat. Neile soovitan kähku läbi lugeda punkt kolm.
Teiseks, meil on hädasti tarvis kaasata noori ettevõtmistes ja otsustusprotsessis. Tuleb julgustada põlvkonnavahetust ja kasutada ära noorte teadmisi infotehnoloogia vallas, et leida uusi paremaid viise meie enda „väe“ reklaamimiseks. Miks mitte ei võiks pärimuskäsitöö kõrval välja töötada ka Pokemon Go stiilis mängu, mis seoks meie enda Eesti mütoloogilised karakterid meie enda maastikuga. Teeme oma parima, et järgmisel aastal oleks Kaika suveülikooli juures ka noorte sektsioon. Minu sooviks on siduda teema: noored-ettevõtlus-pärimsukultuur.
Kolmandaks, vajadus omavahel tihedalt suhelda ja teha koostööd pole pelgalt loosung, sellest tõuseb reaalne tulu. Üksteisega suheldes tuleb välja selgitada, mis on meie kogukonna ja piirkonna vajadused ning ressursid. Millised oskused kellelgi on? Nende samade oskuste ja vajaduste põhjal saab tekitada ressursside turuplatsi. Vajadused, mille katmiseks kogukonnasiseselt ressurss puudub, ongi töökohtade ja ettevõtlusvõimaluste loojateks. Eluline näide: Nopri poodi tuli inimene, kes otsis endale maakivimüüri ladujat, oli kohe tol nädalavahetusel vaja. Ütlesin talle, et jätke oma kontakt ja ma võtan teiega ühendust, kui kellegi leian. Kuulutasin siis ühes ja teiseks kohas. Õhtul sain kõne, et minu enda kodukülas on selliste oskustega mees olemas ja Soomest parasjagu koju käimas. Mees sai nädala kauem perega olla ja inimene sai endale maakivist laotud müüri. Lihtne viis, kuidas vajaduse turuplatsile toomine lõi kellelegi töövõimaluse meie enda kogukonnas. Koostööd peab tegema ettevõtete vahel, vabaühenduste vahel, erinevate Võrumaal juba tegutsevate asutuste vahel. Koostöö tegemist peab ka avalikult tunnustama ja julgustama, kasvõi riiklikul tasandil. Uskumus, et võrukesed põhimõtteliselt ei tee koostööd, ei ole tegelikult põhjendatud ja pärsib asjatult arengut.
Kõige põnevam oli aga viimane ideekorje teemal „Võrumaa kultuur Võrumaa majanduse edendajana“. Vestluse tulemusena anti suveülikooliliste eest järgmised lubadused:
1. Korraldatakse võromeelsete ettevõtjate kokkusaamine, et leida ja luua Võrumaa omapäral põhinevaid tooteid ja teenuseid, ning nendega omakorda toetada Võrumaa brändi. Näiteks suitsusaun, mis on UNESCO maailmapärandi nimekirjas, annab meile palju võimalusi: suitsusauna õlu, väevihad, suitsusauna liha (aga miks mitte keedumunad, leib jne), suitsusauna tükike tülide lahendamiseks. Aga Võrumaal on muudki omapärast, mille peale üles ehitada vägevaid tooteid.
2. Luuakse võrumaa toodete tarbijate kogukond, et suurendada omatoodangu tarbimist ja toetada kohalikke ettevõtjaid. Konkreetsed tegevused, mis seda toetaksid oleks näiteks supermarketites võrumaise toodangu koondamine ühele letile, Võrumaa toodangu kampaaniaid pealinnas jne. Ühesõnaga: võrukesed promovad ja toetavad üksteist. Saame teha sotsiaalmeediakampaaniaid, mis ulatuksid ka riigist välja. Näiteks kui teha võistlus, kes saab Võrumaal toodetud toote kõige kaugemale maailmas, siis mina postitaksin kama paki oma ämmale Lõuna-Aafrikasse.
3. Asutatakse ettevõtjate rahaline fond Võrumaa Uma Programmi osaluse rahastamiseks.
4. Utsitadas võro keele kõnõlõmist egäpäivätselt. Mi võissi olla uhkõ, et meil om sääne ressurss kasuta. Mi kõik võissi tunnustada asutuisi, mis võro kiilt pruukva.
Minu peas ja südames ei ole mitte vähimatki kahtlust, et Võrumaal on ihaldusväärne elukeskkond ja parim koht laste kasvatamiseks. Ma olen kindel, et ühiselt tegutsedes saab see olema ka jätkusuutlik. Et siia asuvad elama inimesed, kes hindavad meie enda võru kultuuri, julgevad kõneleda võru keeles ja näevad meie pärimuskultuuris võimalust. Et siia asuvad inimesed austavad meie loodust ja elukeskkonda. Et minu lapsed tulevad siia tagasi oma lastele juuri kasvatama.
Järgmisel aastal umbes samal ajal võite mind kindlasti leida jälle Kaika suveülikoolist, toimumise asukohaks on aga hoopis Korneti, Lätimaal. Loodan, et inspireerisin veel mõnd võrukest minuga ühinema ja Kaika suveülikooli „ära proovima“.
Trehvämi sis joba aasta peräst ja annami aro mis noist lubaduisist saanu om!
