VÕRUMAA PÄRITOLUST


Võrumaa loodi eraldiseisva maakonnana (kreisina) 1783. aastal, senise Tartumaa lõuna- ja kaguosast ning sellisena säilis ta kuni 1920. aastani. Maakond koosnes kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge,Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina.

 
Neis kihelkondades räägitakse võru keele mitmesuguseid murdeid. Loodud uuel maakonnal puudus aga keskus. 7. oktoobril 1783 määras Riia kindralkuberner George von Browne rajatava maakonnalinna asukohaks Vana-Koiola riigimõisa. Keisrinna Katariina II andis nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks maakonnalinna rajamise eesmärgil. Võru mõis osteti riigile 2. või 3. augustil 1784. 10. augustil (ukj 21. augustil). 1784 ilmus kindralkuberneri dekreet, milles teatati, et rajatava makoonalinna asukohaks saab Võru mõis ning linn hakkab kandma Võru nime.
 
Aastal 1920, mil Valga maakonna eestlastega asustatud põhjapoolsed alad Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus Valga maakond (Valgamaa) moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga. Aastal 1925 viidi osa Räpina kihelkonnast Tartu maakonna alla.